Polüester ja puuvill on kaks kõige levinumat materjali, mida me tänapäeval oma riietes kasutame. Polüester on suhteliselt uus materjal, mis sai tehnoloogia arenguga populaarseks pärast Teist maailmasõda. Tänapäeval, kui väärtustame jätkusuutlikkust üha enam, on polüestri mõju keskkonnale muutunud üha vastuolulisemaks. Kõigi kasutatavate materjalidega on oluline tõsta esile nende negatiivseid ja positiivseid külgi, et suurendada meie kui tarbija teadlikkust selle kohta, mida me ostame ja kasutame ning kuidas meie käitumine keskkonda mõjutab.
Paljudes aruteludes on polüester tehtus tõeliseks keskkonnasüüdlaseks ja seda põhjusega. Polüester on sünteetiline materjal, mis on tavaliselt valmistatud naftast ja pole saladus, et me kasutame liiga palju taastumatuid loodusressursse ning nafta tootmine on keskkonna seisukohalt problemaatiline. Arutelu puhul unustatakse sageli esile tõsta, millistes piirkondades on polüester vastupidavam kui looduslikud materjalid. Seetõttu olen otsustanud vaadelda polüestri eeliseid ja puudusi jätkusuutlikkuse vaatenurgast.
Üks polüestri suurimaid probleeme on see, et see on teatud tüüpi plastik. See tähendab, et pesu ja tootmisprotsessi käigus eraldub sellest mikroplast. Polüester võib tootmisprotsessi käigus eraldada ka muid toksilisi aineid, mis mõjutavad tehase töötajaid ja tehaste ümbritsevat ühiskonda. Mikroplast on väikesed plastiosakesed, mis satuvad meie veekogudesse ja saastavad loodust, vett, mida joome ja toitu, mida sööme. Arvatakse, et polüesterrõivast eraldub pesemise ajal 1900 plastosakest. See on kahtlemata ülemaailmne probleem. Põhjamaades aga kaotavad enamus veepuhastusjaamad 99% kogu mikroplastist.Mina soovitan oma polüesterriideid pesta pesukotis, mis minimeerib veelgi mikroplasti sattumist meie vette. Enamik Põhjamaade mikroplastist pärineb muudest allikatest peale riiete, näiteks autorehvide kasutamisest. Lisaks arendavad veepuhastusjaamad pidevalt oma tehnoloogiat nii vee puhastamisel kui ka jäätmete käitlemisel.
Vähenda mikroplasti sattumist meie veekogudesse, pestes sünteetilisi rõivaid mikroplastivastases pesukotis!
Polüestri värvimine nõuab spetsiaalset värvimisprotsessi, kuna polüester ei ima värvi kergesti. Protsess aitab kaasa mürgiste heitkoguste tekkele, mis kahjustavad taimi ja vooluveekogusid. Sama kehtib ka muude materjalide värvimise kohta, välja arvatud looduslike värvainetega värvitud kangad. Polüestri värvimisel värvitakse terved kiud, erinevalt puuvillast, kus värvitakse ainult kiudude pind. See tähendab, et polüestrist riietel ei tuhmu värv pesemisel. Kuna polüestrit on nii raske värvida, ei määrdu ka riided nii kergesti. Kui kallad polüesterpluusi peale punast veini, on tõenäosus, et see pesus kaob, palju suurem kui puuvillase pluusi puhul. Õlipõhiseid plekke võib olla raskem eemaldada, kuid see kehtib ka paljude teiste materjalide puhul.
Meie kaunid BEATA kleidid säilitavad oma kaunid värvid peale igat pesu.
Kui rääkida vee kasutamisest tootmisprotsessis, siis polüester on puuvillaga võrreldes väga veesäästlik. Neid kahte on raske võrrelda, kuna üks on sünteetiline ja teine looduslik materjal, kuid hinnanguliselt vastaks veekulu polüestri tootmisel alla 0,1% puuvilla tootmise omast. Puuvillase T-särgi valmistamisele kulub keskmiselt 2700 liitrit vett. Samas on keeruline kindlaks teha, kui palju vett saastab polüestri tootmine näiteks värvimisprotsessi või õlilekke käigus, vastavalt on ka keeruline kindlaks teha, kui palju vett saastab puuvilla tootmisel pestitsiidid. Polüester omakorda on tootmisprotsessis üle kahe korra energiamahukam kui puuvill.
Pesemisel on vastupidi, polüester vajab pesemist sagedamini kui puuvill, sest higistades hakkab see kiiremini lõhnama. Puuvill omakorda ei vaja nii sagedast pesemist, vaid selle saab välja tuulduma panna. Pestes kulub puuvillal kuivamiseks oluliselt kauem aega kui polüestril, mis toob kaasa suurema energiakulu, kui kasutada kuivatit. Polüester ei kortsu ega vaja triikimist. Samuti ei muuda polüester pestes oma vormi ega värvi.
Tuunikat DORIS on lihtne pesta, kuivata õhu käes ja pane sega. Pluus ei vaja triikimist ega kortsu ka päeva jooksul!
Polüester ei ole biolagunev ja on äärmiselt vastupidav. See tähendab, et polüestrist ostetud särk säilitab oma omadused veel 20 kui mitte 200 aasta pärast. Paljusid looduslikke materjale on segatud polüestriga, et kangas vastupidavamaks muuta. Sokid on selleks hea näide. Ainult puuvillasokk rebeneb juba mõne kasutuskorra järel, samas kui polüestri segu kestab palju kauem. Isegi kui polüester pole biolagunev, on see taaskasutatav ja vanast polüestrist on võimalik valmistada uut polüestrit. Polüestrit on võimalik valmistada ka muudest materjalidest, näiteks taaskasutatud PET-pudelitest!
Polüestrit on raske asendada ka seetõttu, et nii suur osa riietest on valmistatud polüestrist ja polüestri tootmise lõppemisel, muutuks puuvilla hind äärmiselt kalliks. Polüester on praegu väga odav, mis on selles mõttes positiivne, et üha rohkem inimesi üle maailma saab praegu endale riideid lubada, mis on sotsiaalmajanduslikust vaatenurgast hea. Kiirmoeketid, eriti aga läänemaailma suured kiirmoetootjad, kasutavad seda ära ja toodavad rõivaid kiiresti, suurtes kogustes ja sageli ka ebakvaliteetsest polüestrist. Kvaliteetne polüester on vastupidav ja kestab aastaid, samas kui halva kvaliteediga polüester võib juba mõne pesukorra järel oma head omadused kaotada. Kiirmoeketid kasutavad kehvema kvaliteediga polüestrit, kuna see on odavam ja kehvema kvaliteediga riided kuluvad kiiremini, mis tähendab, et tarbija soovib sagedamini uusi riideid osta, mis on omakorda jätkusuutlikkuse seisukohalt ebasoodne.
Polüestri suurim minus ja selle suurim eelis, on see, et see on teatud tüüpi plast. Plastiosakesed ja tootmisprotsess saastavad vooluveekogusid ja loodust. Teisest küljest on polüester uskumatult vastupidav materjal, kui see on kvaliteetne. Polüesterrõivaid sälitavad oma omadused ka aastaid hiljem ja need näevad sama värsked välja kui need ostsite. Rõivaste säästva ostmise ja kasutamise puhul on oluline meeles pidada, et mitte üle tarbida ja püüda olemasolevaid rõivaid sageli ja kaua kasutada. Ei saa eitada, et polüestri kasutamine kiirmoemaailmas on keskkonnale kahjulik, kuid kui ostad polüesterrõivaid, mis sulle meeldivad ja tead, et kasutad neid kaua ja hoiad armastusega, siis on see lõppkokkuvõttes jätkusuutlik valik. Eriti veel siis kui müüd oma riideid edasi, kinkides kellelegi või taaskasutades rõivaid. Kui soovid lähemalt lugeda erinevatest materjalidest, nende päritolust ja kasutusvaldkondadest, siis kliki siia: Marie materjalikool.
Kallistades,
Marie